Foto autor: Jaak Neljandik
Eesti Orhideekaitse Klubi näitus “ORHIDEED EESTIMAA LOODUSES”
Näitus on avatud Harku raamatukogus 6. - 31. maini ja Tabasalu raamatukogus
3. - 26. juunini.
Pole sugugi harv juhus kui orhideedest juttu tehes mõni inimene imestades küsib, et kas neid kasvab siis Eestiska? Kui mõnda liiki siiski teatakse, ei osata seda orhideeliste sugukonnaga seostada. Eks ole ju nimel „orhidee“ tugev lõunamaa maik juures ja enamik orhideeliike (maailmas kokku umbes 30 000) kasvabki troopikas.
Teie ees avaneva näituse eesmärk on tutvustada siitsamast Eestimaa mullast sirgunud orhideesid ehk käpalisi - meie looduses leidub 40 taksoni ringis orhideesid, kellest paljud ei jää õiteilu poolest mitte raasugi alla oma troopilistele suguvendadele.
Siin piltidel võib näha nii meie üliharuldasi kui ka sagedamini esinevaid orhideesid neile omases keskkonnas.
Nad on üks tähelepanuväärseim osa meie loodusrikkusest. Selle väljapanek ei hõlma küll kõiki Eestis leiduvaid orhideeliike, kuid esindatud on suurem osa nende värvi- ja vormiküllusest.
Juba Eesti esimene looduskaitseseadus võttis 1936. aastal kaitse alla 8 käpaliseliiki. Need olid punane tolmpea, valge tolmpea, lehitu pisikäpp, püramiid-koerakäpp, lõhnav käoraamat, kaunis kuldking, arukäpp ja leeder-
sõrmkäpp. 1983. aastast kuuluvad aga looduskaitse alla kõik meie orhideed.
Käpalisi võib meie looduses leida väga erinevatest kasvukohtadest. Mõned neist kasvavad niisketes paikades või lausa „jalgupidi“ vees või keset turbasamblaid, mõni liik tuleb oma eluga toime hoopis kiviklibusel
rannavallil. On liike, mis kasvavad valdavalt lagedal vajades palju valgust ja mõõdukat inimese kaasmõju, kuid ka liike, mis peidavad end sügavale laande valgust peaaegu vajamata ning vaid vähestel on olnud õnn nendega kohtuda.
Eesti flooras on esindatud 18 erinevat orhideeperekonda ja seetõttu on meie orhideed väga eriilmelised.
Mõne liigi õie läbimõõt on vaid paar millimeetrit ja õite värvus on tagasihoidlikult roheline, aga on ka kirkavärvilisi ning suurte õitega liike – kaunis kuldking on Euroopa kõige suuremate õitega orhidee. On liike,
mille lõhn võib suveõhtul täita kogu metsaaluse ja on liike, mille lõhna tunnevad ainult putukad. Ning on sellinegi liik, mille õis näeb välja nagu putukas...
Ka meie kodune Harku vald pakub käpalistele rikkalikult mitmekesiseid elupaiku, siit on läbi aegade leitud kasvamas tervelt 16 liiki (Eestis kokku on liike 40 ringis).
Näitus on kokku pandud ainult Eesti looduses tehtud fotodest, mille autoriteks on Toomas Hirse, Rainar Kurbel, Margus Muts, Tarmo Pikner ja Arto-Randel Servet.
Elamuslikku ja silmailu pakkuvat avastamist!
MTÜ Eesti Orhideekaitse Klubi asutati 1985. aastal. Eesmärgiks on igati kaasa aidata meie looduslike orhideede ehk käpaliste püsimisele ja heale käekäigule. Selleks koondab klubi orhideehuvilisi üle kogu Eesti, annab teadmisi juurde ja pakub mõnusa suhtlusringi. Praegu kuulub klubisse 88 inimest väga erinevatelt elualadelt ja igast vanusest. Kokku saadakse 4 korda aastas: hilissügisel ja varakevadel selleks, et kuulata ettekandeid käpalistega seotud teemadel ja vaadata pilte, jutelda. Suvel toimub kaks ekskursiooni taimedega tutvumiseks ja uute leiukohtade avastamiseks. Mitmed klubi liikmed on kirjutanud orhideedest artikleid ja raamatuid.
Klubi ridadesse kuulub rida loodusepildistajaid ja nende fotodest on välja antud plakateid, kalendreid ja postkaartide komplekt. Alates 1994. aastast ilmub klubi ajakiri ÖÖVIIUL ja alates 2010. aastast valib klubi Eesti aasta orhideed.