Raamatuklubi "Kaante Vahel"  Marianne Mikko ja Tiit Pruuliga.

Kolmapäeval, 8. mail kell 17.00 Tabasalu raamatukogus.

MARIANNE MIKKO „KÜLAS“ VIIB MEID LÄÄNDE JA ITTA, AAFRIKASSE JA ISEGI OKEAANIASSE.

Reisikirjad kirjastas Tiit Pruuli (GoTravel),   kujundas Priit Isok ja toimetas Tiina Soon..

Marianne Mikko reisikirjad on pühendatud „Aasadele, kes reisivad unistustes“. Autor teeb kummarduse eakatele naistele, kel pole võimalik sõita kodumaast kaugemale. Ent ka tõelised maailmarändurid leiavad midagi põnevat raamatu viieteistkümnest loost ja neid toetavast üle sajast pildist.

Kesksel kohal on Euroopa. Sagedamini seikleb autor Lõuna-Euroopas ja raamat algabkipeatükiga Portost. Siin saab lugeja teada selliste Porto linnaosade nagu Ribeira ja Gaiakohta, nii linnaehitiste saamisloost kui ka portveini degusteerimisest.

Andaluusiast kirjutades toob Mikko mängu suurlinna Malaga koos selle tõmbenumbri
Picasso muuseumiga, jalutab Marbellas Dali skulptuuride vahel ning põikab sisse Puerto Banúsesse, saab osa Fuengirola sarmist ja Mijase traditsioonidest.

Itaalia puhul vaatleb autor lähemalt nn saapatalda. Lugejale maalitakse pilt Basilicata elu-olust sealsete sisserändajate pilgu läbi. Reisikirjade autor peatub väikese Pisticci linna turul ja Itaalia saja tähtsama vaatamisväärsuse hulka kuuluvas Dirupo linnaosas. Omaette teema on Matera Sassi, mis näib autorit eriliselt paeluvat.

Balkani reisidest on kaante vahele jõudnud Kosovo ja Albaania. Saame autorilt ülevaate Prištinast ja selle keskel paiknevast Ema Teresa väljakust. Naaberriigi puhul maalib Mikko meile pildi Tirana Skanderbegi väljakust ja seal askeldavatest inimestest, ta juhib meid
väljaku kõrval maa all paiknevasse õudust tekitavasse Bunk’Art 2 ja väljaku kaunisse Et’hem Bey mošeesse. Lugejat ei jäeta pelgalt pealinna, vaid ta saab sõita ka Saranda randa. Kultuurihuvilisele annab autor teada, missugused imelised pärlid on Butrint, Ksamil ja Syri i Kalter.

Prantsusmaad esindavad Pariis ja Ferney-Voltaire. Pariisis külastab Marianne Mikko
botaanikaaeda, Mouffetardi, Luxembourgi aeda, Panteoni, Notre Dame’i, ta teeb peatuse Île de la Cité Conciergerie’s. Korraks sõidutab ta lugeja Versailles; lossi ja Maire Antoinette’i pelgupaika Petit Trianoni. Ferney-Voltaire’i kuulsas lossis saame teada, miks elas Prantsuse üks kuulsaim filosoof 20 aastat just selles väikeses piiriäärses linnakeses.

Põhja-Euroopas on rändur Mikko valinud oma reiside sihtpunktid Rootsi ja Taani. Växjöskülastab ta Väljarändajate muuseumi ja klaasimuuseumi. Omaette peatükk on Taani väikelinnadest Hvedholmist ja Hornest ning suuremast Odense linnast, kus autor avastab
koos lugejaga H. C. Anderseni muuseumi.

Autor lendab ka Ameerikasse, kus oma sihtpunktist New Yorgist annab ta ülevaate kahe reisi põhjal. Märksõnad on ikka Manhattan, 5. avenüü, Central Park, New Yorgi Soho, Meatpacking, Chrysler, MOMA, Met. Kui aastatuhande alguses huvitab Mikkot elustiil, siis 2022. aasta reis on mõtisklevam.

Kaks Moskvat puudutavad peatükki räägivad erandlikult eelmise sajandi sõitudest ja on oma toonilt üsna isiklikud.

Aafrika reisil saame lugeda autori üleelamistest Lesothos, kus peatume õige põgusalt pealinnas Maserus, et sealt edasi sõita Leribe maakonna pealinna Hlotsesse. Teksti ja piltide abil seikleme Katse tammi juures, külastame Motebongi ja Maliba Lodge’i, matkame Tsehlanyane rahvuspargis, vaatame üle Kolonyama.

Aasias peatub maailmarändur ööpäeva Singapuris, kus teda huvitab ennekõike
botaanikaaed oma puude ja taimedega. Jalutame koos autoriga orhideede vahel ja vaatame Singapuri botaanikaaia skulptuure.

Marianne Mikko „Külas“ lõpeb peatükiga Fidžil. Autori elu kõige pikem reis viis teda
nädalaks saareriigi kahte linna. Pealinnas Suvas peatub ta kuulsas hotellis Grand Pacific, aga käib ära kohalikul turul ja ajaloomuuseumis, Fidži teise linna Nadi puhul kirjeldab ta oma matka Magava Hiiglase turjale ja seda, mis tunded teda valdasid hiiglase seljast päikeseloojanguga alla turnides.