Tetraeeder karjamaal. Ene Mihkelsoni eluraamat
Marju Lauristin, Sirje Olesk„Tetraeeder karjamaal. Ene Mihkelsoni eluraamat“ tähistab kaasaegse eesti kirjanduse suurkuju Ene Mihkelsoni (21.10.1944–20.09.2017) 80. sünniaastapäeva.
Juubelikogumiku autorid annavad mitmekülgse vaate kirjaniku loomingu keerukale eluloolisele taustale ning pakuvad erinevaid vaatepunkte tema luule ja proosa tähenduste avamiseks.
Ene Mihkelsoni eluraamatu esimene osa „Mitmekihiline Mihkelson“ loob pildi kirjaniku saatusest ning isiksusest. Kirjandusloolane Sirje Olesk kirjutab, kuidas sai end nelja-aastaselt võõras peres varjama pidanud metsavennatütrest kaasaegse eesti kirjanduse tunnustatud suurkuju. Mõtteid Mihkelsoni loomingu ning isiku tähendusest jagavad Mihkelsoni sõbrad ja kaasteelised Viivi Luik ja Marju Lauristin ning uue kirjanike põlvkonna esindaja Lilli Luuk. Merle Karusoo esitab Ene pikaajaliste sõprade ja kaasteeliste meenutuste põhjal lähivaatelise pildi kirjaniku vastuolulisest isiksusest ning tema suhetest erinevatel eluperioodidel.
Raamatu teises osas „Mihkelsoni tõlgendamine“ pakuvad kirjanikud ja kirjandusteadlased Aija Sakova, Arne Merilai, Hasso Krull, Janika Kronberg, Joosep Susi, Mart Velsker ja Tiina Ann Kirss tõlgendusi kirjaniku luule ja proosa mõistmiseks.
Kolmandast osast „Arhiivileide“ leiab kaks publikatsiooni: kirjandusteadlane Eneken Laanes on oma isiklikust meiliarhiivist lugejate ette toonud kirjavahetuse Mihkelsoniga tema viimastel eluaastatel, ajaloolane Fred Puss on aga tegelenud kirjaniku sugupuu uurimise ning kommenteerimisega, millest selgub ka üldisemaid tendentse baltisakslaste ja eestlaste sugupuude põimumise kohta.
Juubelikogumiku autorid annavad mitmekülgse vaate kirjaniku loomingu keerukale eluloolisele taustale ning pakuvad erinevaid vaatepunkte tema luule ja proosa tähenduste avamiseks.
Ene Mihkelsoni eluraamatu esimene osa „Mitmekihiline Mihkelson“ loob pildi kirjaniku saatusest ning isiksusest. Kirjandusloolane Sirje Olesk kirjutab, kuidas sai end nelja-aastaselt võõras peres varjama pidanud metsavennatütrest kaasaegse eesti kirjanduse tunnustatud suurkuju. Mõtteid Mihkelsoni loomingu ning isiku tähendusest jagavad Mihkelsoni sõbrad ja kaasteelised Viivi Luik ja Marju Lauristin ning uue kirjanike põlvkonna esindaja Lilli Luuk. Merle Karusoo esitab Ene pikaajaliste sõprade ja kaasteeliste meenutuste põhjal lähivaatelise pildi kirjaniku vastuolulisest isiksusest ning tema suhetest erinevatel eluperioodidel.
Raamatu teises osas „Mihkelsoni tõlgendamine“ pakuvad kirjanikud ja kirjandusteadlased Aija Sakova, Arne Merilai, Hasso Krull, Janika Kronberg, Joosep Susi, Mart Velsker ja Tiina Ann Kirss tõlgendusi kirjaniku luule ja proosa mõistmiseks.
Kolmandast osast „Arhiivileide“ leiab kaks publikatsiooni: kirjandusteadlane Eneken Laanes on oma isiklikust meiliarhiivist lugejate ette toonud kirjavahetuse Mihkelsoniga tema viimastel eluaastatel, ajaloolane Fred Puss on aga tegelenud kirjaniku sugupuu uurimise ning kommenteerimisega, millest selgub ka üldisemaid tendentse baltisakslaste ja eestlaste sugupuude põimumise kohta.