Kohtumine Tõnu Õnnepaluga

Raamatud on nagu verstapostid kirjaniku eluteel. Verst ja raamat, verst ja raamat… Iseküsimus, kui pikk see verst iga kord on. Kindel on aga see, et ei saa rääkida raamatutest, rääkimata elust, ega elust, meelde tuletamata raamatuid. Raamatud on muuseas ka mälukapslid, mis sisaldavad endas puutumata kujul ühte aega, ühte tükki elust, ühte aastat, kevadet või sügist, ühtesid kohtumisi eluteel… Neist kõigist asjadest, aga ka kõigest muust, mis puudutab elu ja kirjandust (ja mis ei puudutaks?) saabki juttu teha “kohtumisel kirjanikuga”. Et kohtumine oleks tõesti kohtumine, mitte vaid esinemine, selleks aitavad alati palju kaasa lugejate-kuulajate küsimused. Nagu teada, pole rumalaid küsimusi, on vaid rumalad vastused.